Sotsiaalpartnerlus

Ringis seisvad inimesed © photocase.com/pink cherry

Austrias on hästi väljakujunenud suurte majanduslike huvigruppide esinduste omavahelise koostöö süsteem ning nende koostöösüsteem valitsusega. Nimetatud koostöö oli põhieelduseks riigi ülesehitamisel peale Teist maailmasõda ja lõi aluse edaspidisele majanduskasvule.

See majandus- ja sotsiaalpartnerluse süsteem, mida enamasti nimetatakse lühidalt „sotsiaalpartnerluseks“, põhineb vabatahtlikkuse printsiibil: huvirühmade liitude ajalooliselt arenenud ühistegevus on suures osas mitteformaalne ja seda ei reguleeri seadused.

Sotsiaalpartnerlus ei piirdu töösuhete reguleerimisega. Ka kollektiivlepinguid sõlmivad reeglina Majanduskoja vastav alamorganisatsioon ja töövõtjate poolelt Austria Ametühingute Liit. Hinnangute kohaselt hõlmab 90% kuni 95% eraettevõtluses tegutsevat töövõtjat kollektiivleping.

Austria eripära seisneb selles, et sotsiaalpartnerlus haarab lisaks praktiliselt kõiki majandus- ja sotsiaalpoliitika valdkondi. Seepärast peetakse Austriat ka korporatismi – see tähendab ulatusliku ja koordineeritud huvide esindamise - musternäidiseks.

Neli suurt huvirühmade liitu

pole mitte lihtsalt huviderühmade esindused kitsamas tähenduses, seega mitte ainult palgaläbirääkimiste partnerite ja lobiorganisatsioonidena oma liikmetele teenuse osutajad. Nad on lisaks sellele seotud mitmel viisil Austria poliitilise süsteemiga. Samal ajal kui kojad on kohustusliku liikmelisusega tööandjate ja töövõtjate huvide seadusega ettenähtud esindajad, on ÖGB liikmelisus vabatahtlik.