Eesti
Turismialane Kutseöpe ja Täiendkoolitus
- Üldine informatsioon Austria haridussüsteemi kohta
- Kutseõpe ettevõttes
- Kutseharidust andvad keskastme koolid (BMS)
- Kutseharidust andvad keskastme koolid (BHS)
- Rakenduskõrgkoolid (FH)
- Ülikoolid
- Täiskasvanute koolitus
Üldine informatsioon Austria haridussüsteemi kohta
Austria haridussüsteem koosneb järgmistest valdkondadest:
- üldharidus
- kutseõpe ettevõttes
- kõrgharidus
- täiskasvanute koolitus
Austria haridusvõimaluste ülevaatliku skeemi leiate siit: Grafik
[gif, 35.1kb]
Üldharidus
Koolikohustus algab 6. eluaastast ja on kestab üheksa aastat. Austria riiklikud koolid on põhimõtteliselt tasuta ja neis saavad õppida kõik lapsed.
Pärast nelja-aastast algkooli on võimalik valida nelja-aastase põhikooli või üldharidusliku kõrgema kooli vahel. Viimane jaguneb nelja-aastaseks alumiseks astmeks ja nelja-aastaseks ülemiseks astmeks ning lõppeb küpsuseksamitega, mille sooritamine annab võimaluse jätkata õpinguid kõrgkoolis.
Kutseharidust andvates keskastme koolides (nt kutsekoolid, kaubanduskoolid) kestab õppetöö ühest kuni nelja aastani ning nende eesmärgiks on anda õpilastele erialaseid teadmisi, mis on vajalikud konkreetse elukutse jaoks. Kutseharidust andvad kõrgastme koolid (nt kaubandusakadeemiad) on viie-aastased ning nende eesmärgiks on anda kõrgem üld- ja kutseharidus. Kooli lõpetamisel tuleb teha lõpu- ja diplomieksam, mis võimaldab jätkata õpinguid ülikoolis.
Kutseharidust andvate keskastme koolide lõpetajatele korraldatakse baaskursuseid, mis valmistavad neid ette õppimiseks kutseharidust andvates kõrgastme koolides. Kolledžites omandavad üldhariduslike kõrgemate koolide lõpetajad kutseharidust andva kõrgastme kooli õppeprogrammi.
Kutseõpe ettevõttes
Ettevõttes kutseõppe omandamise eelduseks on kohustusliku põhikooli (9. klassi) edukas lõpetamine ja see põhineb duaalsel süsteemil:
Väljaõpe ettevõttes
- eriala spetsiifilised oskused
- eriala spetsiifilised teadmised
Õppetöö kutsekoolis
- erialaste põhiteadmiste omandamine
- ettevõttes antava kutseõppe täiendamine
Erialane praktiline väljaõpe toimub suures osas ettevõttes, mida täiendab üldhariduslik õpe kutsekoolis. Kutseõppe aluseks on väljaõppe teostaja ja õpilase vahel sõlmitav õppeleping. Õpilane saab ettevõttelt, kus ta kutset omandab, õppetoetust, mille maksmine on reguleeritud kollektiivlepingus. Nimetatud õppevorm lõppeb kutseõppelõpueksamiga.
Kõrgharidus
Kõrgharidus hõlmab
- rakenduskõrgkoolide ja
- ülikoolide
õppimisvõimalusi.Rakenduskõrgkoolide bakalaureuse- ja magistriõpe näol on tegemist ülikooli tasemel teaduslikkusel põhineva ja praktilise kutseõppega. Erialane praktika on tavaliselt bakalaureuse- või magistritööga lõppevate õpingute üks osa.
Ülikoolides on bakalaureuse-, magistri-, ja doktoriõpe ning nad annavad üliõpilastele nii teadusliku erialase hariduse kui tegelevad ka teadusliku järelekasvu kasvatamise ja teadusuuringutega. Ülikooliõpingud lõppevad bakalaureuse-, magistri- või doktoritööga.
Täiskasvanute koolitus
Siin eristatakse
- üldist täiskasvanute koolitust (nt üldharidus, isiksuse arendamine) ja
- erialast täiskasvanute koolitust (erialane täiend- ja ümberõpe).
Rahvusvahelistumine
1990-ndate lõpus käivitunud „Bologna protsessi“ eesmärgiks on muuhulgas Euroopa kõrghariduse parem võrreldavus ning ülikoolide diplomite tunnustamise lihtsustamine siseriiklikult ja välismaal. Euroopa kõrgharidusruumi loomine toetab tertiaarse haridussektori rahvusvahelistumist ja tugevdab konkurentsivõimet.
Ka Austria osaleb piiriülese oskusteabe edastamise pidevas protsessis. Mitmes valdkonnas – teiste hulgas ka turismivaldkonnas – on rahvusvahelistumine ülimalt oluline. See algab juba rahvusvahelise üliõpilasvahetusega (nt Sokrates)´ja välispraktikaga (nt Leonardo da Vinci) kõrgkooliõpingute ajal ning jätkub rahvusvaheliste koostööde ja projektidega erialase praktika raames. Austria turismialase oskusteabe ekspordi toetamise üheks näiteks kutse- ja täiendõppe, teadusuuringute ja nõustamise vallas on Austria Majandus- ja Tööministeeriumi initsiatiivil sündinud internetiplatvorm tourism-knowhow.at.
